MY ENGLISH BLOG

teisipäev, märts 29

Mantel, tehasetöölise kleit, postiljoni kingad ja muu ehk pikk jutt



Nagu elus ikka, on kõik asjad omavahel risti-rästi seotud, nii ka minu õmblemismaailmas. Nii pean juttu oma uuest mantlist alustama hoopis sellest, et mulle tegelikult meeldib väga kleite õmmelda. Ma nii otseselt seda ei tajugi, aga kui vaatan kasvõi blogisissekandeid, siis kleidid moodustavad vist poole minu õmblustöödest. Kleite kannan ma aga põhiliselt vaid suvel ja põhjus on lihtne - talvel on vaja, et lisaks kleidile oleks ka õige mantel ja saapad, mis kleidiga sobivad. Sageli õmblen aga ilma strateegilise plaanita ja nii jäävadki kleidid igapäevase kandmise mõttes tihti tagaplaanile, kuigi võiks ju hooopis esiplaanil olla. 


Kuna viimasel ajal olen palju jälginud igasuguseid minigarderoobide (capsule wardrobe) blogipostitusi ja videoid, vaimustunud Project 333 ideest ning asjadekergemast elust üleüldse (neist teemadest peaks kohe eraldi kirjutama), siis tegin natuke ka mõttetööd selles vallas, et mida mul vaja oleks õmmelda versus mida ma tahaks õmmelda. Eks nende kahe vahel peab tasakaal olema, aga natuke planeerimist ei tee paha.
Nii ma siis otsustasin, et mul on vaja ühte mantlit, mis oleks nii pikk, et selle all saaks kenasti kleiti kanda.


Väga palju aega läks mul lõike valimise peale. Kui olin valikus juba täiesti kindel ja hakkasin lõiget võtma, otsustasin jälle ringi. Selle suure valimise käigus oli suureks abiks Burda venekeelne leht, kus on nii palju valmistöid. Ja kohati on see koht ka üsna meelelahutuslik (uurides näiteks taustu, kus fotod on tehtud  või armsaid pöördumisi) ja ka nostalgiline. Aga põhiline on jah see, et vene prouad on usinad õmblejad ja valmistöid on palju näha ning seega ka kergem otsustada ühe või teise lõike kasuks.


Lõpuks otsustasin pikendatud õlaga ja alt pisut kitseneva mantli kasuks Burdast 8/2014. Tegu on pikkadele inimestele mõeldud lõikega ja ehk seetõttu ei läinud mul see proovi tegemine kuigi libedalt. Kui traageldatud mantli selga panin, hoidsid hõlmad risti ja lõhik lahku. Andres aitas mul proovi teha nii hästi kui oskas, sest ema oli linnas ja ma ei hakanud proovi pärast linna sõitma. 
Taskud tegin teistsugused ja mitte omal valikul. Nimelt ostsin kanga Kangastuudiost, kus teatavasti müüakse enamjaolt reste. Ja eks see minu mantli kangas oli ka rulli lõpp ja seetõttu panin peale väljalõikamist tähele, et hõlmal on õla juures üks tehniline korts. Hakkasin seda välja pressima ja kärsatasin kogemata kanga sealt kohast ära. Täiesti arusaamatu, sest pressisin läbi marli ja auruga ja kangas on villane. Siis ei jäänud mul muud üle, kui esihõlm pooleks lõigata ja ülemine osa uuesti lõigata (õnneks poole hõlma jaoks mul kangast jätkus). Ja kui juba sellisesse kohta õmblus sai tehtud, tegin taskud ka ja just sellised tänu ema soovitusele. Ja küll need on ühed lihtsad taskud teha! Oleks võinud ehk natukene rohkem külje peal olla, aga ma nii silma järgi vaatasin mitte ei mõõtnud kuskilt.


Edasi läks üsna ludinal. Voodri lõikasin natuke valesti, aga õmblesin siis siilu vajalikku kohta vahele.   Kuna mul oli väga suur soov ja vajadus selle mantliga võimalikult kiiresti käima hakata, siis tegin ma omale plaani ja õmblesi iga päev kasvõi natukenegi. Et see töö ei jääks jälle mitmeks aastaks ripakile.
No ja selline ta siis tuli. Kangas, nagu öeldud, on siltide järgi villane, kuigi tegelikult on ta kahekihiline, sisemine kiht on minu tuleproovi järgi öeldes puuvillane ja välimine villane. Vooder on Abakhanist, selline hea paks viskoosvooder, millele kogemata otsa komistasin kui rullil oli silt -70%. Mantli tripp on aga väga eriline. Nimelt on see nahast, mis on pärit minu ema saabastelt, millega ta käis umbes siis, kui ma algklassides käisin. Kui ma keskkoolis käisin, siis lammutasin need saapad ära (vanasti ju hoiti kõiki asju alles igaks juhuks) ja tegin õele, kest pidas siis juuksuriametit, vutlari kääride jaoks. Need nahakribalad on peale mitmet kolimist mul aga ikka alles ja nüüd sobis üks kribal tripiks väga hästi.


Üleüldiselt olen ma selle mantliga väga rahul ja juba palju käinud. Voodri ja põhiriide vahele panin kihi õhukesi villakampsuneid, et oleks soojem. Tehnoloogilises mõttes õmblesin seekord aga natuke teistmoodi, kui tavaliselt, sest selle lõike revääril oli imelik sissevõtuvolt ja seega võtsin ette ühe uuema Burda joonisõpetuse ja tegin selle järgi. Varrukate ja kehaosa ühenduskoht võiks olla natukene siledam, aga kuna ma juba ükskord kärsatasin seda kangast, siis ma eriti ei julgenud enam pressida, ainult õrnalt aurutasin aga need varrukad vajaks nats otsusekindlamat lähenemist. 







Tripp ema saabastest.
Ja jõuangi kleidi juurde. Ka siin pean natukene kaugemalt alustama. Nimelt sellest, et avastasin alles nüüd päriselt (varem ma olin neist lihtsalt teadlik) Merchant&Mills firma. Ilmselt see video pööras mu ära! Kõik seal on lihtsalt täpselt selline, nagu ma tahaks, et minu sarnases ettevõtmises oleks (kui see mul oleks). Mulle väga meeldivad need inimesed, kes selle firma taga on, vaatamata sellele, et meie nõukogude aega mäletavad inimesed ilmselt ei ole saanud kunagi õmblemisest loobuda lihtsalt selleks, et feministlikku liikumist toetada, nagu nad seal videos räägivad. Meil oleks feministid pidanud paljalt ringi lippama või kandma neid kummalisi riideid, mida keegi ei tahtnud. Aga vaatamata taustale ja kergetele filosoofilistele erinevustele meeldivad need inimesed mulle niiväga ja eriti meeldib see, et nende juustes oli juba halli, kui nad selle ettevõtmisega alustasid. 


See kleit on tehtud Camber Set lõike järgi. Iseenesest ju väga lihtne tegumood, aga samas pole mulle veel ükski selline lõige varem sobinud, kus seljal ühtegi sissevõtet ei ole. Aga see sobib.
Võtsin tegelikult külgedelt natuke sisse ka. Varrukad tegin lõpuks ühe teise lõike järgi, sest originaalis on kleit lühikeste varrukatega ja varrukalõige on üsna madala kuugliga, nii et pikale varrukale see ei sobinud. Neid varrukaid ma passitasin vist seitse korda otsa! Viimased viimisltevad pisted tegin vahetult enne, kui hakkasime Eesti Laulu kontserdile minema. Mul oli vaja ju sinna ikka uus kleit selga panna :) Sest pärast oli veel sõbranna sünnipäev ka ja....



Kanga idee tuli Merchant&Millsi kodulehelt, seal on sama kleit tehtud ilusast ruudulisest linasest. Ma muidugi enne analüüsisin läbi, et mis kangast see kleit peaks olema, et ei oleks pärast jälle olukorda, kus pole sobivaid kingi või saapaid. Läksin jälle Kangastuudiosse ja hakkasin otsima. Peale seda, kui ma olin juba kolm kangatorni kogemata ümber ajanud, küsis müüja, et kas ma otsin midagi kindlat. Ja seekord oligi see haruharv juhus, kus ma täpselt teadsin, mida tahan. Ja müüa võttis elegntse liigutusega kassa eest laualt selle kanga. See oli täpselt see, mida ma olin ette kujutanud. Ruudu suurus, koostis (vill), värvid. Vahel näkkab!


 Tegelikult plaanin külgedele väikesed lõhikud teha, et oleks kergem astuda. Ja alles sellelt fotolt siin näen, et vooder paistab natuke tagant välja. Nii et see tuleb siis ka suts lühemaks teha. Vooder muidu on ainult kehaosal ja materjaliks on viskoos. Kui mu ema mind selle kleidiga nägi, hüüdis ta, et "nagu koolilaps!".


Ja siis, tegelikult kõige esimesena, tegin Merchant&Mills Factory kleidi. See on tõesti nagu tehasetöölise kleit :) Linase kanga võtsin oma varudest ja varudesse sattus see kunagi Abakhanist. Mitte midagi peale pikkuse ma ei muutnud ja ausalt öeldes ei teinud eriti proovigi. Selle kleidiga olen päris palju juba käinud. Nii kui mantli valmis sain, hakkasin harjutama jälle kleidiga käimist. Ma olen nii teksapükste poole kaldu, et igapäevast kleidikandmist tuleb natuke harjutada. Iseenesest on tegu väga mugava kleidiga, oluliselt mugavam, kui teksapüksid.





Ja natuke kingadest-saabastest ja kotist ka. Kõigepealt, siis kui veel paks lumi oli, ostsin Reedest endale Dr. Martensi kingad. Mulle väga sellised meeste kinga tüüpi jalanõud meeldivad, aga kõik mulle ei sobi, peavad olema sellised robakad. Mul on see tanksaapa vaimustus juba keskkooli ajast, vana arm ei roosteta. Kuna aga need kingad mulle väga meeldisid (need olid firma algusaastatel algselt mõeldud postiljonidele ja politseidele tööjalanõuks, muide), aga lumi kippus kingast sisse tulema, tellisin netist ka samasugused saapad. Sain allahindlusega ja otsustasin siis natuke laristada.


Selline seljakott on mul samuti unistus juba noorusajast aga nüüd tingis selle ostu põhiliselt minu kõrver selg, mis hakkab üleõla kotti kandes kiiresti valutama. Ikka peab ju mingi põhjenduse välja mõtlema uue koti ostuks :) 


Ma loodan, et see varustus teenib mind nüüd korralikult. Sest minu unistuseks on, et mul oleks vähe asju, aga selle eest korralikud ja palavalt armastatud. Aga ega seda armastust ju alati esimesest silmapilgust ära ei tunne :)


Merchant&Millsist veel nii palju, et ma tellisin ka nende raamatu, mis on lihtsalt i-me-i-lus! Õmmelda sealt pole veel jõudnud, sest seoses remondiga ma muudkui paigutan ja sorteerin. Ja mul on meeles küll, et ma pidin siin ka väikse raamatulaada tegema, loodan end kiirelt kokku võtta selleks.
Ja minu uueks reisisihtkoha unistuseks on Rye, East Sussex, kus Merchant&Mills pesitseb :)



21 kommentaari:

Triin ütles ...

Sinu seljas on isegi tehasetöölise kleit šarmikas, ruuduline on lihtsalt vapustav ja mantel vaimustav:)

Sepikoja sepistused ütles ...

Võrratult tubli nobenäpp! Hästi tehtud!

Heli ütles ...

Kui huvitav, olen täitsa vaimustuses. Avasin juba mõned lingid ja loen... väga inspireriv postitus!

Krentu ütles ...

Triin! Tänan ja punastan :)
Aitäh Sepaproua!
Heli - see on mulle suureks rõõmuks, kui postitus kedagi inspireerib :)

Red Whortleberry ütles ...

33 on siiski väga suur number kolme kuu peale!!! Mina isiklikult peaksin vist küll vastasuunas pingutama, et niipalju erinevaid asju suudaks üldse kolme kuu jooksul kanda. Eriti talveperioodil, kui mingit väljanäitust pole: siis on ju kolm-neli külmaga kantavat seelikut/kleiti (pükse peale teksaste mu garderoobis polegi), mantel-jope, paar paari saapaid, sall ja kindad.

Krentu ütles ...

See 33 ei ole mingi kivisse raiutud number, ta vist seal räägib sellest ka. Ilmselt lihtsalt ilusa pealkirja pärast on see number valitud. Vabalt võib väiksema numbri ka valida. Minul on "probleem" pigem 3 kuuga, sest meil need aastaajad ikka nii piiritletud ei ole ja nov-märts on mul küll kõik samad joped kasutuses :) Ja mõne inimese jaoks pole sellist projekti vaja üldse, nad on loomu poolest minimalistlikud ja mingit riietumisprobleemi nad ei tunne.
Mulle meeldib lihtsalt see, et garderoob on kenasti kureeritud, kõik sobib omavahel, täpselt tead, mida sealt võtad ja üleliigseid asju stangel ei ole. Ma suvel proovisin nii ja oli väga mõnus.

Kaie ütles ...

Rye on fanastiline koht, vanad majad, munakivi teed, aardeid täis topitud antiigi poed, charity poed kus leiad fantastilisi asju. See on koht kuhu olen kôik oma külalised viinud ja keegi pole sealt tühjade kätega tagasi tulnud :) Väga lahe vabriku töölise kleit ja mantel ka - täitsa minu maitse kôik -kingad, kott, kleit ja mantel! :)

segasummasuvila ütles ...

Eheee .. varrukad! Ma sain eile just koolis Kajalt rohelise tule pintsakule varrukate külgeõmblemiseks. Sõna otseses mõttes stardipaugu. Kaks päeva säädsin teisi nõelte ja niidiga, ikka oli kuskilt miski nihu. Seega ma tean, mida sa tundsid. Igatahes sain ma sellest lugemisest hulga uusi mõtteid .. Kui ainult kõike ka teha jõuaks.
Mis kleidikandmisesse puutub, siis ma olingi aastaid kleidi-seeliku inimene, alles viimasel ajal olen teksadesse kolinud. Mul on pikk mantel, aga vat kleidini pole õieti jõudnud. Jah, suveks. Aga võiks ju ka muul ajal. Peab ette võtma ja kasvõi tõepoolest harjutama hakkama. Sest ma tegelt ju tahan!

Nele ütles ...

Issver, see tehasetöölise kleit on nii väga minu maitse. Üliilus.

TiinaK ütles ...

Nii tore õmblemise postitus! Sul sobivad kokku isegi mantli vooder ja kleit! Mõlemad on väga ägedad kleidid, nüüd mu to-do list pikenes jälle. Kui jõudsin lugemisega kohta, kuidas su ema hüüdis, et nagu koolilaps!, ajas nii naerma, sest kujutasin täpselt ette kuidas ta seda hästi emotsionaalselt teeb,käin tema juures ju õmblemast õppimas. Ja teemaväliselt ütlen, et sinu ema juures õmblemise õppimine on täiesti sõltuvust tekitav.
Sel talvel tundsin samuti, et mul on liiga palju asju, need lämmatavad mind. Et mul pole õhku. Pealegi vajasid lapsed eraldi tube ja remondi käigus viisin mitmeid-mitmeid kotte Uuskasutuskeskusse. Just õigel ajal sattus mulle kätte Marie Kondo raamat "jaapani korrastuskunst", täitsa inspireeritud sain. Mulle meeldivad süsteemid ja ta pakkus seal ühe lihtsalt toimiva välja.

Krentu ütles ...

Kaie - tuhat tänu selle info eest! Ma juba mehele tegin nalja, et nüüd sõidame Inglismaale kangapoodi. Aga kui see koht on ilus niigi, siis muidugi me läheme sinna :) Kuidas sinna Londonist kõige parem minna oleks - ühistranspordiga või rentida auto? Ega me muidugi homme minema ei hakka, aga reisiplaane võib ju pikalt ette teha :)

Tiina Segasummast - varrukad on minu jaoks alati üks rist ja viletsus. Aga vahel juhtub ka nii, et kohe esimese korraga on super.

Nele - aitäh! Aga kui see kleit on sirge, st triikraua alt tulnud, siis ta pole üldse nii ilus. Nii et sellega peab siis enne väljaminekut natuke pikutama ja kallistama :)

TiinaK - nii tore Sinust siin kuulda. Ema ikka räägib kuidas teil seal läheb ja mul on tunne, nagu ma oleks Sind alles näinud :)
Mis puutub Kondo raamatusse, siis mul seda pole, aga kui lugesin ülevaateid, siis sain aru, et ehk see pole päris minule. Või tegelikult, mul oli juba selleks ajaks Francine Jay "Joy of Less", mis mind kohe väga mõjutas. See raamat anti nüüd uuesti välja, enne oli autori poolt välja antud.

Kaie ütles ...

Rongiga saab kull Londonist, votab aega umbes 1h 20 min. Pilet on edasi tagasi 30 naela kanti. Autoga on mugavam aga votab kauem aega kuna peate Londonist valja saama mis votab vahemalt tunni ja siis veel paar tundi otsa kylateede vahel soita :)
Kui tegelikult tulemas olete voite marku anda, voin jou ja nouga abiks olla :)

Krentu ütles ...

Aitäh Sulle, Kaie! Ma ükskord juba natuke uurisin seda rongiliiklust, aga ilmselt valest kohast, sest mulle jäi mulje, et rongiga sinna ikka ei saa (mis tundus üllatav Inglismaa kohta).

Eveli ütles ...

Nii kaunid asjad! Ruuduline kleit ja mantel sobivad ideaalselt kokku :)

Linane kleit on ka väga kihvt ja juhtusin eile just ühte videot nägema, mis räägib kvaliteetse linase kanga tootmisest Euroopas. Väärib vaatamist: https://vimeo.com/158150643


Eveli õmblemiskursuselt

Gerly ütles ...

Väga ilusad kleidi ja sobivad sulle suurepäraselt. Mulle meeldib sinu stiil ja sinu asju vaadates tekib alati tunne, et tahaks kaa sellist ;) Mulle ka väga meeldivad kleidid ja mul neid ka on, aga ikka juhtub nii, et igapäevast ajan rohkem teksad jalga, sest no ma käin ju vaid poes jne...mis ma sellest kelidist ikka selga ajan. Aga tegelikult on kleit sama mugav ja sama lihtne selga panna kui teksaseid ;) aitäh inspireerimast,leidsin siit palju lugemist ja mõtleimist :)

Krentu ütles ...

Aitäh, Eveli! Pean seda videot kohe mitu korda vaatama, nii huvitav. Mulle linane kohe väga-väga meeldib :) Aa, ja Sinu hall kleit on ka väga ilus, niipalju kui see teiste tagant välja paistis ;) Materjal tundus olevat väga huvitav!

Aitäh, Gerly :))) Ja tegelikult pole tõesti vahet, kas panna jalga (paksud) sukkpüksid ja selga kleit või jalga teksad, ning selga pluus, eksole. Lihtsalt minu jaoks on kleit muutnunud millegipärast just nagu pidulikumaks riideesemeks, mis ta tegelikult ei tohiks olla. Mu ema näiteks käib kogu aeg seeliku/kleidiga ja ei kurda.

anu ütles ...

Mulle hirmsasti meeldib selline klaar esteetika nagu Su mantel ja kleidid ja kingad ja kott paljudes kooslustes pakuvad. Küll olen proovinud ka enda nahal seda, aga lõpeb ikka sellega, et lisan midagi siia ja sinna ja mähkun ikka mõnda Odd Molly paljude detailidega siidtoppi ja sinna peale villa- või kašmiirkampsun ja nii ta läheb...
Ma arvan, et siit leiad inspiratsiooni järgnevateks ilusateks kleitideks: http://ovate.ca/ (kui Sa juba ei ole neid avastanud)
Mulle kangesti meeldivad ka need kivipesu-linased kangad nagu M&M pakub. Siin on neid võimalik soetada natuke odavamalt: http://linasedkangad.ee/linased-kangad/kivipesu-linased-kangad Ise pole tellinud,ainult plaani pidanud, seega ei oska lähemalt kommenteerida. Ma loodan, et nüüd Inglismaale minemata ei jää :)

killuke ütles ...

Järjekordselt nii kenad tööd! Kõik kolm lihtsad, aga stiilsed! Oma garderoobis tegin paar aastat tagasi täieliku ülevaatuse ja andsin hulga riideid ära. Mõned " paremad palad" mõtlesin eBays proovida maha müüa. Aga polegi nii kaugele saanud. On tõesti palju parem tunne väheste asjade sees. Nüüd peaksin igale poole peidetud lõngatagavarad üle vaatama ;-)

Krentu ütles ...

Anu - tänan väga :) Mulle endale tundub, et mida aeg edasi, seda lihtsamaks mul kõik muutub. Lemmikvärvid on hall, must, valge, helesinine, tumesinine... :) Kui panen punase või oranži või muu sellise kärtsu asja selga, siis on kohe raske olla. Ja ehetega on ka keeruline - kui panen ühe ehte, siis tundub see ka vahel liiast juba :) Aga aitäh Sulle linkide eest! Seda Ovatet ma polnud enne näinud, väga lahedad. Mul kulub vist veel natuke aega julguse kogumiseks, et narmendav alläär välja kanda :) Ma ise avastasin ühe laheda poe: http://www.evameva.com/en/archive/index.php?year=2015&season=2 Panen siia pika lingi, sest mul kulus algul tükk aega, et leida kollektsioonid :) Linaste kangaste poe eest ka tänud! Merchant&Millsi ma tahan rohkem nuusutama minna kui ostma, sest eks osta saab ka neti teel.

Killuke - tänan! Lõngade ja kangaste tagavarade kallale on kõige raskem minna. Ma olen neid räsinud juba üksjagu, aga ikka on palju :) Samas suutsin ära saata kõik roosad kangad, sest tütar ütles, et ta ei kujuta küll ette, et ta veel midagi roosat tahaks :) Väga tore ju. On roosa isu kenasti täis saanud. Tema on mul ka must-valge poole kaldu :)

Lemmi ütles ...

Kõik on lihtsalt nii perfektne ja sobib sinule! Kõik väga sinulik! See video on tõesti midagi,mida endale ka tahaks. Eestis on tegelikult väga raske teha midagi ainult nii, et ainult enda maitse järgi ja ainult kohalikmüük, sest me olem ju nii väikesed. Ring saab nii ruttu täis! Aga see on midagi, millest unistada. Mulle meeldib ka see, et nad alustasid oma ettevõtmist natuke vanemas eas. Meile võiks ka see järjest rohkem juurduda, et inimesed ei kuuluta ennast liiga ruttu vanaksja elavad kui tervist on täisväärtuslikku elu kõrge eani. mulle tulebmeelde, kuidas minu Saksamaa peres oli vana-vanaema raske pansionis külastad, sest tal oli väga tihe programm. See lina video rõõmustab ka tohutult, sest lina on ju väga sõbralik tooraine ja kasutab kasvamiseks oluliselt vähem vett kui puuvill ja mis oluline on kohalik tooraine! Ma loodan, et sinu uus reisiplaan saab varsti ka täidetud!

Inga Torim ütles ...

ohhh-millised kuldsed käed! Ja need kuldsed käed oskavad teha nii õigeid ja stiilseid asju! Lihtsalt suurepäraline!